Toitlustusteenindus on valdkond, kus töökohad paiknevad väga erinevates toitlustus- ja majutusteenuseid pakkuvates ettevõtetes erinevatel ametikohtadel; laevadel, konverentsi- ja ürituskorraldusfirmades; toitlustusteenuseid pakkuvates turismiettevõtetes. Teisalt on toitlustaja ka see inimene, kes viib külastajani uued toidutrendid ja –elamused.

Kutsehariduse tasemel toitlustusteeninduse eriala õppeaeg on 2 aastat (80 õppenädalat). Õppetöö toimub tsüklilises õppevormis. Õppekava on määratud KOKK/KELNER I, II kutsestandardis esitatud kutesoskusnõuetega ning toitlustusteeninduse riikliku õppekavaga. Edukaimad sisseastujad saavad õppida riigieelarvelistel (tasuta) õppekohtadel. Peale lõpetamist on võimalus jätkata õpinguid sama eriala rakenduskõrghariduse tasemel.

Toitlustusteeninduse õppekaval õpitakse toitlustusteenuste turundust, müüki ja teenindust, toiduvalmistamist, teeninduse ja tootmistöö korraldust toitlustusettevõttes, tööohutust, keskkond ja jäätmemajandust, toiduhügieeni, esmaabi, joogi- ja veiniõpetust, baaritööd. Õpitakse ka asjaajamist, erialalisi võõrkeeli, toitlustuses enamkasutatavaid arvutiprogramme. Samuti toimuvad kulinaaria, veiniõpetuse, baaritöö, teeninduse ja juhtimise meisterklassid. Pärast õppekava läbimist sooritatakse koka või kelneri kutseeksam.

Koolis toimuvatele teoreetilistele loengutele lisanduvad mitmed praktilised õppekäigud ja –ülesanded. Tudengeid kaasatakse õppetöö ajal catering-üritustele, messidele, kooli turundusüritustele ja rahvusvahelise koostööga seotud sündmustele.

Kutseharidus tähendab ka seda, et teoreetilisi loenguid ja koolipõhist tegevust täiendab praktika ettevõttes. Toitlustusteenuste õppekavas on praktika osakaal igal õppeaastal ¼.