Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE

kuulutab välja õppejõudude konkursi tööleasumisega alates 1. september 2012. a. järgmistele ametikohtadele:

Töökeskkonna õpetaja – 0,1 ametikohta

Vastuvõtu- ja majapidamise assistent – 0,25 ametikohta

Äriturismi lektor – 0,25 ametikohta

Toitlustamise lektor – 0,3 ametikohta

Praktilise toitlustamise õpetaja – 0,4 ametikohta

Praktiline teenindus toitlustusettevõttes õpetaja – 0,3 ametikohta

Toitlustusosakonna toimingute assistent – 0,1 ametikohta

Kandideerimise dokumentide (avaldus rektori nimele ja akadeemiline CV) esitamise tähtaeg on 25. mai 2012 kell 17.00 elektrooniliselt aadressil See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Komisjon teeb otsused 7. juunil 2012

Konkursi kord ja tingimused on avaldatud EHTE kodulehel

EHTE korraliste õppejõudude konkursi kord

Ametijuhend - õpetaja

Ametijuhend - assistent

Ametijuhend - lektor

Kasuks tuleb mitmes aines õpetamise oskus ja/või kogemus

Võimalike küsimustega palume pöörduda rektor Valvo Paat poole e-kirjaga See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. või telefonidel 6688701 või 5206862

Twin City – Past 1813-2013

EHTE ja Haaga-Helia ühisprojekt

"TwinCity - Empowering & Designing Twin-Capital Destination - Past, Present and Future of Tourism in Greater-Helsinki and Greater-Tallinn Area" võttis kokku esimese etapi.

Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE ning Haaga-Helia Ammattikorkeakoulu alustasid käesoleva õppeaasta alguses ühisprojekti "TwinCity - Empowering & Designing Twin-Capital Destination - Past, Present and Future of Tourism in Greater-Helsinki and Greater-Tallinn Area", mille eesmärgiks on Tallinna ja Helsingi kui ühtse turismisihtkoha käsitlemine nii mineviku, oleviku kui tuleviku mõõtmes süvendades kahe naaberpealinna turismialast koostööd sedapuhku kahe turismikooli ühistegevuse kaudu. 

Projekti tulemid peaksid olema abiks ka turismiasjalistele mõlemas sihtkohas, sihtkohtade katusorganisatsioonidele ja mõistagi turismivaldkonna õppuritele ja õppejõududele vastavates koolides.

Minevikuetapi eesmärgiks on koguda materjali, läbi uurida ja analüüsida ning koostada tulemina õppematerjal Helsingi ja Tallinna ühise turismiajaloolise mineviku kohta, mille algtärminiks on kummalgi pool merd 1813 ja Kadriorg ning 1838 ja Kaivopuisto. Minevikuetapp algas eelmise aasta sügisel ja päädis äsja.

Olevikuetapi raames koguvad tudengid kokku kummagi sihtkoha kohta saadaolevaid statistilisi andmeid neid analüütiliselt kõrvutades ja seniste trendide põhjal ka tulevikku prognoosides. Samas etapis teostatakse tudengite poolt ja kummagis linnas ja nende vahel liikuvates laevades külastajakülastusi. Olevikuetapp algas käesoleva aasta kevadel ja päädib aasta lõpuks. 

Tulevikuetappi sisu osas aga oodatakse kummagi sihtkoha turismiorganisatsioonide ja –asjaliste tellimust – mida ja kuidas tuleviku osas käsitleda. Tulevikuetapp läheb täie hooga veerema uue õppeaasta alguses ja kestab aasta lõpuni, kuid esimesed ettevalmistavad tegevused tehti juba veebruaris. 

Sügisest kevadeni on põhiliselt tegeldud minevikuetapiga ja sellega seoses tegi projekt ka Tourest’il minevikuetapi vahekokkuvõttena seminari, mille põhiettekandes EHTE teadur Tiit Kask rääkis muuhulgas, mida oleks hea teada Tallinna ja ka Helsingi kui turismisihtkohtade ühisest ajaloost ka tänastel ja homsetel turismitegijatel. 

Minevikuetapile tõmmati aga joon alla 26. aprillil korraldades Tallinnas seminar “TwinCity Helsinki-Tallinn/Tallinn & Estonian tourism 1813-2013”, mis päädis EHTE16 vastuvõtuga.

Nii Touresti kui ka aprillis korraldatud seminari peaettekanne sisaldas ka üleskutsest "Eesti turismimajandus 200", aga sellest juba peale Tiit Kase enda sõnul ...

Eesti turismi hästi hoitud saladused ...

Touresti seminaril tehtud ettekannet kokku võttev antud kirjatükk on ajendatud eelkõige Eesti turismi 2013. aasta teemast - Tervisepuhkus ja pereturism.

Eesti turundamise abimees (http://tutvustaeestit.eas.ee) annab märksõnade „Fakte Eestist ja infovoldikud“ all teada, et oleme Heade üllatuste maa ning lisab intrigeerivalt - Eestimaa on Skandinaavia kõige paremini hoitud saladus.  

EAS-i turundustrükises Tervisepuhkus Eestis. ELUJÕU ALLIKAD. alapealkirja „Metsikutest randadest tippkuurortideni“ alt võib lugeda järgmist: ... Kuurordi- ja vesiravikultuur on Eestis tuttavad 1820.aastatest. Kogu Läänemere rannajoonele Pärnust Haapsaluni, Toilast Narva-Jõesuuni ning Saaremaale tekkisid siis kenasti korrastatud supelrannad ja spaad ... 

Seda lugedes saab tõesti suure üllatuse osaliseks. Peamiselt seetõttu, et eelpool mainitud Eesti kui reisisihi tutvustamiseks siseturistidele ning välisturistidele mõeldud infomaterjalid annavad meie turismiloost ja -traditsioonidest väga eksitava pildi.  Kusjuures kiivalt endale hoitud ning suurimaks saladuseks tundub olevat Eesti turismi sünnilugu. 

Kui Eesti merekuurortide esimesse põlvkonda kuuluvate Haapsalu (1825), Pärnu (1838) ja Kuressaare (1840) lugu on teada-tuntud ning tänapäeva sihtkohaturunduses ka väiksema või suurema järjepidevusega kasutuses, siis Tallinna (Kadrioru) kui merekuurordi lugu on turismiasjaliste poolt millegipärast täiesti maha salatud või ära unustatud. Järgmise aasta tervisepuhkuse teemaga seonduvalt oleks vast ülim aeg see viga parandada ...

Teadaolevalt hakkasid esimesed lõbustus- ja kümblusasutused Tallinna ümbruse suvemõisades tegutsema juba 18.sajandi lõpus. Populaarseks muutus ka meresuplus. Reklaam ühes 1810.a. Tallinna ajalehes annab teada järgmist: ... mugavuseks neile, kes merekümblustest lugu peavad ... Haaberstis lahtise mere ääres sündsas paigas  ... supelvanker. Selles võib varjatult lahti rõivastuda ja kellestki nägemata supelda ... Võtme saab Haabersti mõisa valitsejalt, kusjuures tund maksab inimese pealt 60 kopikat ... (Heino Gustavson, Meditsiinist vanas Tallinnas. 1969).

Tallinna kui kuurortlinna („Revelskije vodõ“) loo algus on aga eelkõige seotud 1813.a. 1. mail Kadriorus tegevust alustanud Georg Witte supelasutusega. Keiserlikule perekonnale kuulunud Kadrioru lossikompleks ja -park ning sellega piirnenud Wittenau suvemõisa rajatud supelasutus ning hilisemalt lisandunud Supelsalong (1825) moodustasid koosluse, millest sai alguse teadaolevalt esimene Vene impeeriumi merekuurort. 

Järgnevatel kümnenditel kujunes Kadrioru lossist mereäärne lustiloss (saksa keeles Kaiserliches Lustschloss Catherinenthal; vene keeles Императорский Екатеринтальский увеселительный дворец) – keiserliku perekonna ja nende kaaskondsete suvituskoht. Kadriorust tervikuna kujunes aga kõige populaarsem Tallinna  külaliste kogunemis- ja lõbutsemiskoht – vene eliidi moekuurort (vt. lisatud illustratiivne materjal, mis tuleb paljudele tuttav ette ... kommipoest: http://kalev.eu/tooted/maiustused-ja-kupsised/kompvekikarbid/kinkekarbid/kadriorg-valik-pralineekompvekke-435g).

Aasta-aastalt muutus kuurordi miljöö atraktiivsemaks, suvine seltsielu glamuursemaks ning mitmekesisemaks. Romantilise Tallinna vanalinna, tolleagse peamise turismimagneti kõrval, said suvitajate seas populaarseteks vaatamisväärsusteks-külastusobjektideks-väljasõidukohtadeks ka ümbruskonna (suve)mõisad ning looduskaunid maastikud. 

2010.a. ilmunud raamatus Kadriorg. Lossi lugu. peatükis Mereäärne lustiloss. Kadriorg 19.sajandil., kirjutab Aleksandra Murre, „Kuni 19.sajandi lõpuni säilitas Kadriorg veetleva merekuurordi maine, kuigi kuurordi hiilgeaeg langes 1830.-1840. aastatesse. Sajandi teisel poolel, kui pärast Kaukaasia suuremate relvakonfliktide vaibumist ja Krimmiga ühendustee rajamist hakkasid keisripere ja Vene aadlikud puhkama hoopis Musta mere ääres, kasvas Kadrioru suvitajate hulgas kohalike inimeste osatähtsus. Miljöö muutus lihtsamaks ja rahvapärasemaks, kuni sajandivahetuseks sai Kadriorust jõukama Tallinna kodanluse mitte ainult suvitus-, vaid ka elukoht.“

Kuigi 1905. aasta Kadrioru reisijuht kuulutas optimistlikult: „Katharinenthal Revali lähistel, kõige parem ja tervislikum kuurort haigetele ja tervetele.“, oli Kadrioru kuurordielu  hääbumas. Heino Gustavsoni andmetel oli Tallinn viimast korda Eestimaa kubermangu kuurortide loendis 1915 ning Kadrioru salong lõpetas tegevuse 1916. aasta suvel. Sellega lõppes ka veidi enam, kui sajandi pikkune Vene impeeriumi esimese merekuurordi lugu. 

Aga tuleme tagasi alguse juurde – aasta 2013 ja tervisepuhkus. Millal siis veel, kui tervisepuhkusele pühendatud turismiaastal rääkida selgeks ka meie turismiloo algusega seonduv ning väärikalt ja sisukalt tähistada, kui mitte Eesti turismi, siis vähemasti Tallinnast / Kadriorust alguse saanud Eesti esimese merekuurordi ning seega meie kuurorditraditsiooni 200. aastapäeva. 

„Eesti turundamise abimees“ võiks tõhusat täiendust ja väge juurde saada meie ajaloolaste, kultuuri-, kunsti- ja kirjandusloolaste poolt avaldatud töödest, mis kannavad endas hoopis sisukamat ning universaalsemat sõnumit-lugu, kui seda eelpool mainitud Eesti kui reisisihi tutvustamisel siseturistidele ning välisturistidele pakutavad infomaterjalid väidavad. 

Ja nüüd uuesti üleskutse "Eesti turismimajandus 200" juurde, mis oli ja on adresseeritud kõigile Eesti turismiasjalistele 1813. aastal Kadriorus alanud Eesti turismimajanduse loo väärikaks tähistamiseks läbi selle pärandi läbiuurimise ja lahtikirjutamise. 

EHTE-s ollakse juba mainitud projekti raames käesoleva õppeaasta algusest sellega tööd tehtud, kuidas haakuks ülejäänud asjalised ? 

Seminari käsitles veel lisaks Tallinna ja Helsingi ühisele turismiajaloole ka viimase kümnekonna aasta statistilist ülevaatekokkuvõtet turismi arengust kummaski linnas, mille põhjal oli võimalik leida nii mõned üllatused kui ka teha väga intrigeerivaid tulevikuprognoose.

Vastavad materjalid on saadaval virtuaalselt ka projekti kodulehelt http://twincapital.weebly.com/reports.html.

Projektil on ka oma Facebook ja Twitter – vastavalt http://www.facebook.com/pages/Tourism-in-Twin-Capital/296818223711139 ja http://twitter.com/#!/TourismInTwinCa. 

Seminaril käsitleti ka projekti spin-offidena Soome Hotelli- ja Restoranimuuseumit (http://hotellijaravintolamuseo.fi/) ja selle baasil loodud Soome turismimuuseumivõrgustikku (http://matkoilla.fi/nayttelyt) ning Haaga-Helia projektitegevust. 

Nii projekti jätkamise kui ka Eesti turism 200 osas peeti kaks keskustelupaneeli. Viimasega seoses on aga Eesti turismiasjalistel põhjust oodata jätkutegevusi juba enne suurt suve, sest Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli EHTE poolt koostatakse 2013. aasta ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks kontseptsioon, mida koos asjalistega läbi arutatakse ja ka EAS TAK-ile tutvustatakse eemärgiga peale suvehooaega juba asjaga tegelema hakata. 

Vastavalt seminaril arutatule on märksõnadeks Eesti turismipärandiloo uuring, virtuaalne Eesti turismimuuseum, teaduskonverents koos asjakohase artiklikogumiga, erinevad publikatsioonid ja näitused ...

Ürituse pilte vaata galeriist

Tiit Kask, Ain Hinsberg
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE