Reisikorraldus on valdkond, kus töökohad võivad paikneda kõikjal maailmas ja mille klientideks on kõik reisivad inimesed. Seda sobivad õppima inimesed, kelle huvi ja soov on korraldada reise kaasmaalastele, täita nende soove ja unistusi, pakkuda põnevust ja häid emotsioone, muuta ärireisid sujuvaks ja probleemivabaks. Teisalt on reisikorraldaja ka see inimene, kes teeb Eestisse saabuva turisti siinolemise võimalikult atraktiivseks, meeldivaks ja mugavaks. Eriala võimaldab loomulikult ka ise reisida, näha maailma ja tundma õppida võõraid kultuure.

Kutsehariduse tasemel reisikorralduse eriala õppeaeg on 2 aastat (80 õppenädalat). Õppetöö toimub päevases õppevormis. Õppekava on määratud reisikorraldaja III kutsestandardis esitatud kutsesoskusnõuetega ning turismierialade riikliku õppekavaga. Edukaimad sisseastujad saavad õppida riigieelarvelistel (tasuta) õppekohtadel. Õppekava annab võimaluse spetsialiseeruda kahele suunale: giiditööle või äriturismile. Peale lõpetamist on võimalus jätkata õpinguid sama eriala rakenduskõrghariduse tasemel.

Reisikorralduse eriala lõpetanud leiavad rakendust avalikus sektoris turismiametnikena; turismiettevõtetes reisikonsultandina, reisikorraldajana või giidina; lennu- ja laevakompaniides; konverentsi- ja muudes ürituskorraldusfirmades erinevatel ametikohtadel ning turismiettevõtjatena.

Koolis toimuvatele teoreetilistele loengutele lisanduvad mitmed praktilised õppekäigud ja ülesanded. Tudengeid kaasatakse õppetöö ajal konverentside korraldustoimkondadesse, messidele, reisisaatjaks konverentsikülalistele, kooli turundusüritustele ja rahvusvahelise koostööga seotud sündmustele. Õppeülesanded sh kursusetööd on praktilised ja lähtuvad reaalsete klientide vajadustest.

Kutseharidus tähendab ka seda, et teoreetilisi loenguid ja koolipõhist tegevust täiendab praktika ettevõtetes. Reisikorralduse õppekavades on praktika osakaal igal õppeaastal ¼ .